Kes täna lehma ei lüpsa, see homme piima ei saa.

Et vähendada loomade haigestumist udarapõletikku, udarakoe vigastusi, toodangu langust ja
piima kvaliteedi halvenemist, peab lüpsja täitma masinlüpsile esitatavaid nõudeid. Lüpsitehnika
mõjutab lehma udara tervislikku seisundit ja piima kvaliteeti.
Mitmed uurijad (Valdmann, 1974; Barkala jt., 1976; Raid, 1990) on näidanud, et meie
veisetõugude puhul on optimaalne udara ettevalmistamise kestus kahekordse lüpsi puhul keskmiselt
32 sekundit, mis üksikutel lehmadel võib varieeruda 20…45 sekundi piires. Seega peaks ta tavaliselt
igas farmis kõigi lehmade keskmisena olema vähemalt 30 sekundit.
On oluline, et korralikule udara ettevalmistusele järgneks kohene aparaatide allapanek
(Etgen, 1987).
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas täidavad lüpsjad masinlüpsile esitatavaid
nõudeid.
Materjal ja metoodika
Uuriti 16 lüpsja tööd lüpsiseadmega “Impulsa” M 630 Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaama,
Piirsalu osaühingu ja Rõngu osaühingu veisefarmides. Selja osaühingu, Põlva osaühingu, Tartu
riigimajandi, Akerbergi talu ja Kärkna põllumajandusühistu veisefarmides, kus töötati lüpsiseadmega
ADM-8, uuriti 25 lüpsja tööd.
Lüpsmise käigus (torusselüpsil) kronometreeriti lüpsja töö 10 lehma lüpsmisel. Lüpsja tööajavaatluse tegemisel jäädvustati kõik lüpsja poolt tehtavad operatsioonid ajaliselt.
Dispersioonanalüüsil kasutati programmi SAS Genmodi lineaarsete mudelite protseduuri. Uuritava tunnusena käsitleti naturaallogaritmi aastatoodangust, sest sel juhul osutusid dispersioonanalüüsi
eeldused korrektselt täidetuks.
Korrelatsioonikordajate leidmisel kasutati arvutiprogrammi SAS Spearmini protseduuri.
Tulemused
Tabelis 1 on toodud töönäitajad lüpsjatel, kes töötasid lüpsiseadmega Impulsa M 630, tabelis 2
aga lüpsiseadmega ADM-8 töötamisel.
Tabelites 1 ja 2 toodud somaatiliste rakkude arvu on klassifitseeritud järgmiselt:
0 – Somaatiliste rakkude arv 500 000;
1 – Sekretsioonihäire suhtes kahtlane (501 000 - 1 mln. somaatilist rakku 1 ml-s piimas);
2 – Sekretsioonihäire (somaatiliste rakkude arv 1…2 mln. 1 ml-s piimas);
3 – Tugev sekretsioonihäire (üle 2 mln. somaatilise raku 1 ml-s piimas).
Tabelitest selgub, et kõigi näitajate osas on lüpsjate vahel suured erinevused. Need, kes valmistavad udaraid lüpsiks ette 15…20 sekundiga, eksivad põhilise masinlüpsile esitatava nõude vastu.
Udara ettevalmistamise aeg avaldab olulist mõju lehma aastatoodangule. Mida enam aega kulutati
udara ettevalmistamiseks lüpsiks, seda suurem oli lüpsigrupi aastakeskmine toodang (r = 0,85***, tabel
3).
Tabelitest 1 ja 2 selgub, et need lüpsjad, kes kulutavad udara ettevalmistamiseks vähe aega,
valmistavad ette korraga liiga palju lehmi, mistõttu hilinevad lüpsiaparaatide allapanekuga.
Hilinemiste arv on oluline hilinemise puhul – r = 0,81***. Mida suurema arvu loomade juures
aparaatide allapanekuga hilinetakse, seda suurem on keskmine hilinemise aeg lehma kohta. Kui
lüpsjad ei pane aparaate õigeaegselt alla, läheb osa aega kaotsi ja väheneb aparaadi kasulik tööaeg.