Sa võta käed rauad ära raisk, ma tahan kakelda.
Ära piira minu vabadust, las kakerdan,
tuiskan läbi elu nagu ♥♥♥♥♥♥♥ taifuun,
häirides su öörahu nagu kahurikuul argh.
Nagu juuatäis tsunami, ma laastan,
oma terve generatsiooni ma võtan kaasa.
Ja kui sa tahad pealt vaadata, vaata kuidas ma taaka kannan,
tripin su lainetel kaasa, ♥♥♥♥, argh,
me elu ♥♥♥♥♥♥♥ merelainetes,
siin... tõesti sündind loo ainetel.
♥♥♥♥... me poe parklas kõik ainetes,
flexime, textime, naistega vaieldes.
Ja nagu ikka elus, kõik meil loksub paika, ha,
ma viskan telo vastu seina ja paus.
Lahenduse leiab alati pesapalli kaikaga,
ja lõpplahendus on alati aus, argh.

Sa võta käed rauad ära raisk, ma tahan kakelda.
Ma olen sündind siia ilma vaid, et tapelda.
Hinge põhjas augud, mida kinni sa ei pahtelda,
sees on võimutsemas deemonid, keda keegi ei lahterda.
Mu sillad põlevad kõik sarnaselt kui suvel rehvid,
ja ööd venivad kõik nagu bemmi mootori ketid.
Meil on etiketis tableti fetish, ehk et kõik on siin täitsa pekkis,
tablettideta kõik on täitsa pekkis.
Me surematud siin kõik nagu Chuck Norrised,
näpud on porrised, masendav pask.
Keegi ei vabanda, sest mis see ikka väike ♥♥♥♥♥♥♥ sorry teeb?
Teeme parem paar õlle, kle, Pääsküla rass, argh.
Ja siis kui õues on läind pimedaks, kõik kriminaalid
on lasknud valla enda seest väiksed vandaalid.
Haha, kurika ja nukiraua patsaanid,
lappa kotte, kle, kamson, vest, sokid ja sandaalid!