Leidub trükivigu, mida ma ei viitsinud parandada!
The Evil Within on õudusmäng, mis on sildistatud kui horror, survival horror ja psychological horror mäng. Enda poolt lisaksin adventure ja mystery. Jaapanis tuntakse mängu Psycho Breaki nime all. Tegemist on ainult üksikmängija mänguga, mis maksab Steamis 60 eurot. Mängu arendajaks on Tango Gameworks, mis loodi 2010dal aastal vana Resident Evili seeria loojate poolt ning 2014 oktoobril tuli nende esimene mäng, milleks ongi The Evil Within. Mängu avaldajaks tuntud Bethesda Softworks. Mainin ära, et Steamis olev tagasiside on mostly postitive, täpsemalt öeldes 77% postitiivne. Kas see ka tõele vastab, seda saate kohe käesolevas ülevaates teada.
Mängus kehastad Sebasstiani, kes on kogenud dektetiiv. Teda aitavad kolleegid Kidman ja Joseph. Lugu algab sellega, et hakkate koos oma uurima massimõrva vaimuhaiglas. Kohale jõudes avastatakse, et kõik haigla töötajad koos politseijõududega on mõrvatud. Mõni hetk hiljem on Sebastian teadvuseta ja ärkab segases Krimson Citys, kus toimuvad maavärinad, maastikunihked ning liiguvad ringi erinevad kurjad olendid. Ta kohtab seal arsti Marcelot, kes otsib enda patsienti Lesliet. Kui Sebastian leiab doktoriga Leslie, siis nad kohtuvad ka Ruvikuga, kellel tundub olevat kontroll reaalsuse üle. Ta suudab teleportida ning muuta maastiku ja keskkonda. Ta lahutab dektetiivitrio ning püüab Sebastiani lõksu. Mis aga edasi juhtub, jätan ma teie endi avastada.
Kui kritiseerida mängu graafikat, siis tegelaste näoilmed ja emotsioonid oleks võinud olla paremad, või tähendab, neid peaaegu polnudk! Loodan, et ei ole suur spoiler, kui ütlen, et mängu edasi jõudmisel satute linnatänavatele. Just siis tekkis mõte, et kas arendajad väsisid ära või mis juhtus. Linnas olid osad tekstuurid väga madalad ja koledad. Hoolimata sellest oli kõik teised kohad väga ilusad. Alguses tundub graafika kuidagi tuhm ja tume, kuid peale mõnda mängutundi harjute sellega kiiresti. Kuna tegemist on horrormänguga, siis on enesestmõistetav, et oli vaja luua õudsat atmosfääri, mis neil ka väga hästi välja tuli. Hoolimata nendest nõrkustest võib graafikaga rahule jääda ja öelda ,et see on suurepärane.
Nagu eelnevalt mainitud, on loojad tegelenud ka Resident Evili seeriaga, millest võib järeldada, et mänge võrreldes leiab sarnasusi. Olen veel lugenud üelvaateid, kus inimesed ütlevad, et tegemist on Residet Evili ja Sient Hilli seguga. Endale meenutas mäng veidike The Last of Us-i. Just selle scavange ja oskuspuu uuendamise pärast. Veel võib võrdlusesse tuua Hitman:Absolutioni, kus peab palju silent kille tegema. Ka The Evil Within-is on silent killid väga tähtsa, kuna nende jaoks ei kulu lastemoona. Keskkonnast leiab elude jaoks süstlaid ja meditsiinipakke. Muud kugutavad esemed on dokumendid, võtmed, kaarditükid, kadunud inimeste postrid, ajalehed ja roheline geel. Roheline geel annab võimaluse Sebastiaeni oskuste uuendamiseks, mida saab teha ainult spetsiaalses kohas – hullumajas. See on spetsiaalne koht uuendusteks, mängu salvestamiseks ja kappide avamiseks. Terve ümbruskond on täis ärapeidetud püüniseid, mille kahjutuks tegemine annab rauadetaile, millest omakorda saab valmistada vibupüssile nooli. Kui kogud kokku ka kõik kaarditükkid, saad suure üllatuse osaliseks. Muidugi leiab maast, kastidest ja muudest kohtadest relvi ja kuule.
Kui õudne see mäng siis reaalselt on? Ütleme nii, et tegemist ei ole mänguga, mille eesmärk on tühiseid jumpscaresi tekitada, vaid eesmärk on rohkem lugu edasi anda, kuid sellegi poolest suudab see üllatada mitmeid korda. Pinget jagub pidevalt, kas siis bossidega võitlemisel või niisama ringi rännates. Ka ühe loading screeni nõuanne on see, et vahel on jooksmine parim lahendus. Pean tunnistama, et ise olen olnud liiga uudishimulik, et mõnda kohta lihtsalt läbi joosta. Tapsin absoluutselt kõik vastased ja otsisin kõikvõimalikest kohtadest endale nodi.
Minul kulus mängu läbitegemiseks 15 tundi. Terve selle ajajooksul nägin kokku kuni 3 buggi, mis on üsnagi üllatav, kuna steamis liigub palju negatiivset tagasisidet just buggide ja graafika glichide kohta. On jutte ka sellest, et mäng on kinni 30 fpsi peal, aga see ei vasta tõele. Saate rahus nautida just nii hea fpsiga, kui hästi teie arvuti seda mängu jooksutab. Ise kasutasin Nvidia GTX770 videokaarti maksimum sätetel ja mäng jooksis umbes 45-70 kaadrit sekundis. Tundub, et mängu on parandatud ja vastavad uuendused on välja lastud. Koos keskklassi videokaardi ja kõige uuemate draiveritega ei tohiks probleeme tulla.
Kui alustate mängu esimest korda, siis on saadavalt ainult kaks raskus taset: Casual ehk kerge ja Survival ehk keskmine või otsetõlkes normaalne. Peale mängu läbimängimist avanevad uued mängu moodid ja tasemed. Avaneb Nightmare Difficulty ehk raske ja AKUMU mode, mis tähendab seda, et oled surnud ühe löögiga. Ise mängisin terve mängu Survival tasemel. Mäng ütleb ka seda, et taset saab muuta, aga ainult madalamaks. Ehk kui paned Survivali pealt Causalile, siis pead terve edaspidise mängu kerge tasemega läbima. Ka ise kaalusin seda varianti mängu alguses, kuid õnneks ma taset ei madaldanud ja pingutasin lõpuni. Arvan, et raskustasemete süsteem on hästi läbimõeldud ja kutsub kindlasti uuesti mängima. Mängus on ka vahebossid ning lõppboss. Tapmise meetodid on enamjaolt erinevad.
Mida öelda kokkuvõtteks? The Evil Within maksab Steamis 60 eurot, mis on üsnagi krõbe hind, kui arvestada sellega, et tegemist on üksikmängija mänguga. Ise soetasin selle soodusmüügi ajal 9 euroga. Arvan, et mäng ei vääri 60 eurot, kuna sisu pole piisavalt. Sellegipoolest on tegemist ühe hea ja kvaliteetse mänguga. Arvan, et mängu on natuke isegi alahinnatud kuulsate kriitikute poolt. Kui te olete horror mängude fän, siis just see on must paly teie jaoks. Mina paneksin 8/10-st.